Saturday, March 13

Mina?

Iseloom...-ise loom?, meis kõigis on peidus loom, metsik loom, me olemegi loomad, aga mitte ainult, meil on teadvus, mõte, kuidas iganes seda nimetada, meil on see mõte, mis suudab metsikut looma taltsutada, esimene metsik loom kelle me, me kui inimesed, taltsutasime ei olnud koer, helesinine lehm või must lammas, vaid ise loom. Me ei ole ainult mõte, ega ka ainult loom. Kuigi on inimesi, on erinevaid, on inimesi, kellel seda mõtet on vähe või loom liialt metsik ja ka vastupidi, kellel mõte on liialt range või loom liialt taltsas. Mulle meeldivad sellised minad kelles on metsikust ja ka mõtet, et osata olla metsik, siis kui selleks on aeg ja olla mõttega siis kui mõtet vaja on. Looma ei saa valida enda sisse aga oma mõtet saab, see ongi meie vabadus olla, kes me tahame olla, ilma, et me nii mõeldud oleksime.

Nupud

Mulle meeldivad nupud, neid saab vajutada. Mul on kahju nuppudest mida kunagi ei vajutata. Mõlda vaid, nupp on ju loodud selleks, et teda keegi kunagi vajutaks kui kahju kui keegi siis teda kunagi ei vajuta. Seepärast ma päästangi nuppe ja püüan nende eesmärki täita, muidugi on ka põnev, mis siis juhtub kui nupp on vajutatud. Nupud on nii võimukad. Sa võid luua valguse ilma sõnadeta, rääkida inimisega ilma temani minemata, avada seina, ilma seina lõhkumata. Nupud. Vajutage nuppe ja vaadake, mis juhtub, kõik nupud teevad midagi isegi kui nad midagi ei tee.