Wednesday, February 24

Saatus

Saatus ja tahe, mis juhib meie elu, kas meie enda tahe või saatus? Ma usun, et mõelmad mängivad suurt rolli elus. Tahe on lihtne ja selge mõiste, aga saatust ma kirjeldaks kui kõige optimaalsemat lahendust, et õun kukub puuotsast alla, mitte üles, et pilved on taevas ja maakera pöörleb ümber päikese. Ma usun, et saatus on jääv suurus, see on see jõgi milles me kõik eluga kaasa ulbime ja see jõgi viib meid omasoodu rahulikult edasi, aga tahe on nagu võime ujuda, muuta oma kohta jões või ujuda üldse vastuvoolu. Saatus on inimese "Vaikimisi" reziim ja tahe on see manuaal, kus pead kõik ise teadma ja valima.
Väiksena olid plastikust piltmõistatused, kus tuli liigutada ruute, et saada soovitud pilt, mõnikord oli viimane ruut hoopis vastupidises nurgas kui vaja ja selleks, et see saada õigesse kohta tuli kõik paigast liigutada. Tahe on sama sugune, kuna saatus määrab kõige juhusliku ja loomuliku oleku ajas ja ruumis, siis tahe on võime asju liigutada oma kohalt, aga samas tuleb leida eelenevalt seal olnud asjale ka uus koht ja selle uue koha eelmisele omanikule uus koht ja nii edasi.
Füüsikaliselt võiks seda seletada kui aine omadust liikuda lõpmatult olemas oleva kiiruse ja suunga, kuni miski teda ei mõjuta - see oleks saatus - ja jõud, mis paneks keha suunda või kiirust muutma oleks tahe. Ehk kõik läheb nii nagu inimesed tahavad ja kui ei lähe, siis nad tegelt ikka vist väga ei taha nii.
Pole midagi hullu elada ilma tahteta, sest elu voolab edasi ja midagi katki ei jää, saab rahus jões ulpida ja nautida mööduvaid puid ja taevas triivivaid pilvi, samas ei ole katki ka teada, mida tahta ja pingutada selle nimel, et olla just selles kohas kus sa tead end tahtvat olla. Lõpuks loeb ainult see, et sa ise rahul oled.